tov

Tove Jansson kirjutas oma esimese muumiraamatu "Väikesed trollid ja suur veeuputus!" Teisemaailmasõja ajal 1945 . aastal. Ise ütles ta, et sõda viis teda suurde masendusse ning seetõttu tahtis ta kirjutada midagi süütut ja naiivset.
Kirjastaja keeldus esialgu kasutamast nime Muumid, kuna arvas, et see võiks lugejaid segadusse ajada ning kasutas selle asemel sõnaühendit "Väikesed trollid". Esimene raamat erilist tähelepanu ei pälvinud, kuid juba järgmised muumiraamatud "Sabatäht " (1946) ning "Võlukübar (1948) tõid autorile kuulsuse.
Muumilugude stiil on aja jooksul muutunud. Esimesed raamatud kuni "Trollitalveni" (1957) olid seiklusliku sisuga, kus tuli ette uputusi, komeete ning üleloomulikke nähtusi.
"Sabatäht" on lugu sellest, kuidas üks komeet oleks äärepealt Muumioru hävitanud (mõnede kriitikute arvates on see allegooria tuumasõjale).
"Võlukübar" on kogumik suvejutte.
"Muumipapa memuaarid" (1950) räägib lugusid Muumipapa seiklusterohkest noorusest ning on ühtlasi humoorikas paroodia memuaaride kirjutamise stiilile.
"Ohtlik jaanipäev" (1955) näitab teatrimaailma veidrusi: muumitrollid leiavad mahajäetud teatri ning etendavad seal suurejoonelise etenduse, mille on heksameetris kokku kirjutanud Muumipapa. Nendes raamatutes ei toimu tegelastes mingeid psühholoogilisi muutusi.
"Trollitalv" on murdepunkt, millest alates muutuvad raamatud realistlikumaks (seda eelkõige Muumimaailma kontekstis) ning tegelased hakkavad omandama